Kas elul on mõtet?

Vahel me hakkame mõtlema, milles seisneb elu mõte ning milleks eksisteerib selline asi nagu elu. Selle teema üle võiks mitmeti arutleda. Ühe vaatenurga alt võime mõelda, et ega ju erilist vahet ei ole, kui elu üldse ei olekski. Samas teame, et kõik looduse osad sõltuvad üksteisest, samuti ka, kui poleks elu, ei oleks ka maakera, poleks midagi ümbritsevat, poleks ühtegi asja ning valitseks vaid tühjus... Kuid alati on asjadel ka teised küljed. Viimaste aastate jooksul on sooritatud aina enam enesetappe, just noorte seas. Väidetavalt sooritavad nad enese vigastamisi ja enesetappe just põhjusel, et nende olemasolu ei oma tähtsust ning nad on kaotanud enda elu mõtte. Aga keegi ei tea tegelikult, mis tähtsus on elul tegelikult, kas sellel kõigel pingutamisel ongi mõtet. Minu arvates aga on, sest elu mõtteks on hetkel kujunenud tulevaste põlvede kasvatamine ja enda l'hedaste eest hoolitsemine. Sellel kõigel, mille nimel on inimhinged nõus pingutama on ju siiski mingi mõte, mis annab elule tähtsuse.